DELFI, Postimees 25.augustil 2010
Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja Eesti Rahvuslik Liikumine pöördusid õiguskantsler Indrek Tederi poole ettepanekuga tühistada valimistel kandidaatidele kehtestatud kautsjon.
Nende hinnangul on tegu põhiseaduslike õiguste rikkumisega, mis tekitab kandidaatide vahel ebavõrdse kohtlemise ja on sisuliselt varandustsensuse kehtestamine poliitikas osalemiseks.
|
|
Loe lisa...
|
|
|
DELFI, 9.aprill 2010
Kavandatav kilekotimaks ei vähenda plastiku kasutamist ega olegi selleks mõeldudki.
Maksu tegelik eesmärk on varjatud, hiiliv maksukoormuse tõus keskmise ja kõrgema sissetulekuga elanikkonna taskust, kellele maksab mugavus rohkem, kui kolmekroonine lisakulu igal poeskäigul. Arvestatud tulu on kindlasti juba riigieelarve plusspoolele lisatud.
|
|
Loe lisa...
|
|
Kolmapäev, 24 Veebruar 2010 21:14 |
|
Palju õnne Eesti Vabariigi aastapäeva puhul.
Jumal on Eestile väga erakorraliselt andnud kaks korda vabaduse - mõlemad korrad olukorras, kus selle saavutamine on olnud väga vähe tõenäoline. Iseseisvuse aastapäeval on meil eelkõige põhjus olla Jumalale tänulikud.
|
|
Loe lisa...
|
|
Virumaa teataja, 27.jaanuaril 2010.a.
Kahekümnenda sajandi kõige massilisemaks ja ebaõiglasemaks kuriteoks ühe rahvuse vastu oli holokaust. See oli katse hävitada kogu kolme tuhande neljasaja aastase ajalooga juudi rahvas, kes oli viimased üheksateist sajandit olnud ilma oma maata, hajutatuna teiste rahvaste hulgas.
Saksa supervõimu viha juutide vastu oli nii suur, et 1942. aastal võeti vastu ametlik dokument nad kõik hävitada. Kogu rahva mõrvamine neil ei õnnestunud, kuid süütult hukati ligi kuus miljonit inimest.
Kui viia jututeema juutide hukkamisele Euroopas, on vastukaja sageli ootamatu. Esimese reaktsioonina seatakse tavaliselt kahtluse alla hukkunute arv. Paljud peavad seda liialdatuks.
|
|
Loe lisa...
|
|
Teisipäev, 24 November 2009 23:55 |
|
Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid tänab Eesti Justiitsministeeriumi mahuka uurimustöö "Mitteabieluline kooselu ja selle õiguslik regulatsioon" eest. See valdkond peaks puudutama kõiki inimesi Eestis, kas otseselt või kaudselt.
Rõõmustab, et abielu traditsioonide püsimist toetab 85% inimestest, sealjuures 70% väidavad, et see on kõige parem viis partnerile oma pühendumist tõestada. Veel selgub, et abielu juures peetakse oluliseks turvalisust, eeskätt järglaste saamise puhul. Analüüsis on toodud aga ka negatiivseid ilminguid. Väidetakse, et seoses Eesti iseseisvumisega langes ära tungiv vajadus abielluda nagu oli Nõukogude okupatsiooni ajal. Siis oli abieluinimestel lihtsam korterit saada, keelduda võis töölesuunamisest jne. Praeguses Eestis olevat abielupaaride eeliseks jäänud vaid ühise tuludeklaratsiooni esitamine.
|
|
Loe lisa...
|
|
|
|
|
<< Algus < Eelmine 1 2 3 Järgmine > Lõpp >>
|
|
Lehekülg 1 / 3 |