|
Palju õnne Eesti Vabariigi aastapäeva puhul.
Jumal on Eestile väga erakorraliselt andnud kaks korda vabaduse - mõlemad korrad olukorras, kus selle saavutamine on olnud väga vähe tõenäoline. Iseseisvuse aastapäeval on meil eelkõige põhjus olla Jumalale tänulikud.
Eestil on hästi läinud nii majanduslikult kui ka demokraatia arengus. Tegelik jõudude vahekord ei soosinud demokraatia võitu autokraatia üle. Küll teatud reservatsioonidega, kuid siiski võime olla rõõmsad vabaduste üle, mis meil Eestis on.
Eestis on Jumal ja kirik au sees. Vaatamata sellele, et meil on kõige sekulaarsem riik Euroopas, kõlas vaimulik sõnum ja palve ka Iseseisvuspäeva paraadi ajal Vabaduse väljakul täna hommikul. Enamus tõelisi arvamusliidreid tunnistab oma usku Jumalasse. Ateistid on juhtide hulgas vähemuses.
Ka need, kes vaatavad läbi roosade prillide möödunud okupatsiooniaega on õnneks vähemuses. Privileegidega klass oli siis väike.
Kristlastena on meil eesõigus vaadata lootusrikkalt tulevikku. Meie eeliseks on igas olukorras küsida palves Issandalt nõu. Tema abiga võime lahendada olukordi, mida oma loomulike meelte ja oskuste ning teadmiste abil ei suudaks. Temaga koos võime olla alati sammu võrra reaalsusest eespool, valmistudes juba tuleviku sündmusteks, millest veel aimugi pole.
Ka raskustes on meil lootus. See aitab meil säilitada sirget selga ja positiivset ellu suhtumist ning hoiduda nurisemast. Masu on muutnud meie elud keerulisemaks, kuid hoides oma pilgud üleval saame ka sellest üle. Veel kakskümmend aastat tagasi olime palju hullemas olukorras.
Meil on vaja olla ühiskonnas palju aktiivsemad, kui oleme seni olnud. Piibel ütleb, et meie, kristlastena, oleme maailmale soolaks ja valguseks. Laseme sellel valgusel paista kaugele.
Soovin palju Jumala õnnistusi igaühele isiklikult ja kogu Eesti riigile. Hoia Jumal Eestit!
Peeter Võsu |
Kahekümnenda sajandi kõige massilisemaks ja ebaõiglasemaks kuriteoks ühe rahvuse vastu oli holokaust. See oli katse hävitada kogu kolme tuhande neljasaja aastase ajalooga juudi rahvas, kes oli viimased üheksateist sajandit olnud ilma oma maata, hajutatuna teiste rahvaste hulgas.