Põhimenüü

Kahju, et Eesti riigijuhid ei keskendu majandussurutise ajal kogu riigi aitamisele, vaid mõtlevad, kuidas riigikassat täita. Loomulikult on õige ja korrektne riigieelarve tasakaalus hoida. Riigi majandus ei koosne aga ainult riigieelarvest, vaid lisaks sellele ettevõtlusest ja kolmandast sektorist.

Riigikassa sissetulekud sõltuvad põhiliselt kogu riigi ettevõtluse edukusest. Riiklikus sektoris ringleb raha vähem kui äris. Enamuse lisaväärtusest loovad ettevõtted, mis pakuvad kaupu ja teenuseid nii kodumaal kui ekspordiks. Sellega hoiavad nad tasakaalus ka riigi väliskaubanduse. Ettevõtted annavad tööd ja palka enamusele Eesti inimestest.

Nii tööandja- kui ka üksikisiku maksude tõstmine tähendab ettevõttele lisakulu. Enamasti peab üksikisik ju palgaks seda osa rahast, mis jääb talle kätte pärast maksusid. Niisiis, kui maksud tõusevad, tõusevad samavõrra ka ettevõtte personalikulud.

Miks kristlikud demokraadid mujal maailmas on poliitikas väga mõjuvõimsad, aga Eestis marginaalne rühmitus? Mida olete enda populaarsuse suurendamiseks teinud?
Kristlik demokraatia on pika traditsiooniga maailmavaade. Ajal, mil see Lääne Euroopas populaarsust kogus, oli Eesti okupeeritud. Seoses ateistliku okupatsioonivõimuga enne Eesti taasiseseisvust on paljudel Eesti valijatel väärarusaam või puudub teadmine kristlikust demokraatiast või ka laiemalt kristlikust maailmavaatest.

Eesti valimissüsteem on uute erakondade vastu vaenulik. 5% künnis Riigikogusse pääsemiseks ei ole millegagi põhjendatud. Riik rahastab ainult parlamendierakondi ja väga vähesel määral neid, kes on saanud valimistel üle 1%. Kõik muud sissetulekuallikad on ka keelatud, välja arvatud eraannetused. Sellega on Eesti rikk saatnud sõnumi: "Kes sees see sees ja teistel pole sinna asja."

Selles olukorras ei näe võimalusi kiireks populaarsuse võitmiseks, kuid aasta-aastalt on rohkem inimesi teadvustanud Kristlike Demokraatide olemasolu ja ideid ja meie toetajate hulk on kasvanud.

Peeter Võsu, Eesti Kristlike Demokraatide esimees

Kuna Eesti on Euroopa Liidu (EL) liikmesriik, puudutab igaühte meist see, milliseks EL kujuneb. Tuhanded ametnikud töötavad iga päev Euroopa Liidu institutsioonides välja uusi seadusi ja määrusi, mis reguleerivad meie igapäevaelu. Poliitikud ja ideoloogid määravad ja kujundavad tuleviku-Euroopa nägu.

Lisaks otsustajatele on Brüsselis hulgaliselt lobitöö tegijaid, kes üritavad neile mõju avaldada, et nende vajadusi ja soove ka arvestataks. Millises suunas Euroopat juhitakse?

Suund föderatsioonile
Euroopa Liit on minemas föderatsiooni suunas. Iga järgmine alusdokument on ahendanud liikmesriikide suveräänsust ja lisanud võimu Brüsselile. Selline tundub olevat praegune Euroopa Liitu kujundavate ideoloogide ja tippjuhtide nägemus.

Intervjuu Rahvusringhäälingu valimisportaalile 18.mail

Erakonna Kristlikud Demokraadid europarlamendi kandidaatide esinumber Peeter Võsu sõnul on Euroopas oht, et kaovad ära rahvusriigid ning jäävad alles föderatsioonid.
"Me kindlasti tahaksime säilitada rahvusriike," selgitas Võsu ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus Kristlike Demokraatide eesmärke Euroopa Parlamendis.

Teisteks erakonna eesmärkideks on Võsu sõnul Euroopa väärtuspõhisuse ning traditsioonilise kristliku identiteedi säilitamine. "Et Euroopa ei läheks ka liiga sotsialistlikuks. Pooldame konservatiivsust," sõnas Võsu.

Võsu sõnul on Eestis valimiskampaania rahastamine väga ebaõiglane. "Juba sellepärast, et suured erakonnad rahastavad oma kampaaniaid ju teadupoolest maksumaksja raha eest. Tähendab, et minul kui kodanikul on au maksta kinni ka suurte erakondade rahastamine ja sellest samast katlast ei tule enda jaoks midagi," kritiseeris ta.

Milliseid piire võiks Võsu hinnangul erakondade rahastamisele panna ja millest Kristlike Demokraatide eurovalimiste esinumber veel rääkis, vaata edasi.